12. nädal

Mul on nüüd väga naljakas olukord. Kõik asjad hakkavad nii palju paremini minema, aga see tunne minu sisse üldse ei jõua. Ikka on sees selline tühi ja üksik tunne. Aga eks see on suuresti koduigatsusega seotud. Ma olen ju kodust juba 12. nädalat eemal olnud. See pole ikka väga lühike aeg.
Aga eelmine reede oli väga rahulik päev. Käisin poodides šoppamas ja valmistusin jõulude tulekuks. Poodides läkski aeg nii kiiresti, et koju jõudes hakkasid ka juba teised saabuma. Õhtul sain ka klassiõelt kinnitava sõnumi, et kooli täna polnud. Vot kui tore :)
Laupäeva hommikul aga saabus lõpuks see YFU Türgi onu meile külla :) Ma olen ikka pidevalt ta peale pahane olnud, aga tema külaskäigul sain teada, et ta on oma tööd teinud vaid viimased kolm kuud!!! Ma olen juba Türgis üle kahe ja poole kuu olnud ju! Ta on 28 ja ta ei ole vahetusõpilane olnud, mis tähendab, et mul on ka YFU-ga rohkem kokkupuudet olnud kui sellel onul :):):) Nii et mil hakkas temast lihtsalt kahju :)
Kindlustuse asjad liiguvad mul nüüd jõudsalt ja saavad peagi korda. Mul hakkab olema 2 kindlustust, seda seetõttu, et seda Türgi kindlustust on vaja elamisloa jaoks, aga kuna see on TÜRGI kindlustus, siis seda otseselt kasutada pole mõtet. See Saksamaa oma natuke turvalisem :):):)
Selle YFU onu ja vanematega koos käisime ka lõpuks seal noortekas, kus ma edaspidi oma nädalavahetusi veeta saan. Jutt oli jumala julm.. Neil nii nii suured plaanid minuga :):):) Pakkusid ka, et ma saan vabatahtlikult väikestele inglise keele õpetaja olla. Ma olin kõigega nõus!
Pühapäeval siis pidigi esimene päev olema, kus ma kursusele läksin. Pidin osalema siis inglise keele kursusel ja sellel õpetajal aitama õpetada ja seeläbi ka enda türgi keelt kuidagi arendama. Kokku oli siis kolm inglise keele tundi. Esimeses grupis olid keskkoolinoored, aga kuna türgis kasvatakse hiljem suureks, siis eesti mõistes oli see 7-8 klass :) Türgis põhikool muidu ongi 8 klassi. Alguses tegi õpetaja minust ka väikse tutvustuse, aga tunnist võtsin osa nagu teised õpilasedki. Mul viskas üsna ruttu üle, see keele õppe tase oli reaalselt A1. Me tegime ainult suuliselt harjutusi ehk siis lugesime lauseid sellest "raamatust", mille õpetaja oli ise kirjutanud. See aga polnud mingi raamat. Puudub mingisugunegi vormistus või midagi. Raamat oli see ainult nii palju, et oli paljudes paberilehtedest kokku pandud. Aga see onu ise oli nii uhke, et ta on lausa 40 raamatut kirjutanud ja mitmed neist väljagi andnud :) Ta veel leidis, et ma olen tema aken euroopasse, et kui ma ükskord eestisse lähen, siis võtan tema raamatud ja cd-d kaasa ( neid on ta ka lindistanud) ja siis müün miljon tükki maha, iga müüdud asja pealt saan 1 liiri ja siis mul ongi miljon liiri :):):) Noo hallo!!! Kes see ostab eestis türgi keele õppimise raamatuid, kui need on mingi torujuhani poolt ise kodus kokku mätsitud, eriti veel miljon tükki :):):) Aga onule ma ainult naeratasin ja noogutasin, ma südamest loodan, et ta seda juttu enam ei räägi.
Aga raamatus olid siis sellised laused nagu: "Hello! I am Linda. Nice to meet you. " Is this your pen? No, it isn´t. It is John´s pen".... Ja neid me alguses lugesime siis 2 tundi. Teistele oli see muidugi vajalik, nad ei oska inglise keeles üldse hääldada. Aga ma pidin ära surema igavusse, sest ma tegin täpselt seda sama asja veel järgmise kahe grupiga!! Täpselt need samad dialoogid ja asjad!!!
Vähe siis sellest, et nädalavahetusel iga päev 7.30 üles ärkan, lisaks teen kuus tundi järjest sama asja ka veel :):):) Mida kõike peab tegema, et Türgis sõpru saada :) Nii palju ma siis sain, et igas grupis sain mõne inimesega paar lauset vahetada :) Tegelt see õpetaja ütles ka, et ega sa järgmistel kordadel ei pea kõigis kolmes osalema, aga ma siiski tahaks igas klassis inimesi natukenegi rohkem tundma õppida ja siis valida, et kuhu edasi jääda :) Ma poleks kunagi arvanud, et sõpru nii raske leida on :)
Koolinädala esmaspäev oli jälle NII LAHE! Kõndisin hommikul kooli ja sain teada, et kooli IKKA VEEL ei toimu! Mingi õpeajate päev... siin tähendab see seda, et õpetajatel vaba päev... Mis siis ikka, kuna Sana oli samamoodi teadmatuses olnud, oli ka tema koolis. Taaskord jalutasime kuskil tunnikese Düdeni pargis. Kogu ülejäänud nädal kulges üksluiselt. Esimene tund istusin niisama, sest kõik teised õppisid eksamiks, teise tunni ajal oli siis eksam. Kolmanda tunni ajal õppisid kõik järmiseks eksamiks ja neljanda tunni ajal oli eksam. Viimased tunnid toimusid peaaegu tavapäraselt. Tihti õpetajad ka parandasid eksamitöid ja sai ikka niisama istuda. Ma tegin ainukesen inglise keele eksami, sain 96 punkti. Tahtsin teistest ka osa võtta, aga no mul ei ole ju elamisluba ja ma ei ole kooli registreeritud!! Mind ei ole kooli nimekirjas ja mind ei ole ka eksaminimekirjas!
Siin mingi hull süsteem, kõik õpilased saadetakse üle kooli laiali erinevatesse klassidesse. Nagu kõigil klassidel on eksamid samal ajal. Ühes klassis tehakse kuni nelja erinevat eksamit. Eesti mõistes on see kontrolltöö, kestab 40 minutit ja hõlmab viimasel ajal räägitud peatükke. No ma tahaks teada, mitu kontrolltööd eestis minu klassil on olnud. Seni on siin kokku olnud vaid 8 tööd :):):) Ja nüüd jälle paar kuud rahu majas, enne kui uued "eksamid" tulevad :) Ja siis nad siin vinguvad, et raske on kurat :)
Aga ma sain inglise keele eksami  nii tehtud, et läksin inglise keele õpetaja juurde ja ta pani mu ühte klassi, kus selle tehtud sain. Kõik eksamid toimuvad õpliasele samas klassis, ma siis järgmise eksami jaoks läksin samasse klassi, õpetaja oli seal vahetunud. Ta oli ilmselgelt närvihaige, sõimas mul ja selles Süüria tüdrukul Sanal näo täis, sest tal ei olnud meile piisavalt koopiad, et eksamit teha. Sana on ainult 15 ja ta hakkas peaaegu nutma, sest selle õpetaja möirgamine oli tõesti nii õudne ja tal tõesti polnud vähimatki põhjust nii rääkida meiega...
See oli ka põhjus, miks ma järgmiste eksamitega ennast vaevama ei hakanud. Põhjustan endale ja õpetajatele ainult peavalu nii... Istusin parem kooli aias...
See reede oli ikka ka natuke teistmoodi. Nimelt rääkisin Skypes esimest korda oma eesti klassiga, mis klassiga, kogu kooliga :) Lisaks klassile nägin ka kooli seestpoolt, kuusepuud, teiste klasside õpilasi ja mitmeid õpetajaid. Silmad olid ikka märjad küll, aga nii nii nii tore oli kõiki näha :) Eestis olles nagu ei saanudki aru, et nad nii lähedased oleksid :)
Täna on siis laupäev ja läksin uuesti sinna noorteka. Hakkangi seal nüüd iga laupäev ja pühapäev käima. Ma millegipärast arvasin, et laupäeviti ja pühapäeviti on samad grupid, aga hommikul hakkas pisikesi 2.-4. klassi omasid sisse voorima. Ma veel arvasin, et ma olen vales kohas, aga täitsa õiges olin. Peab tunnistama, et kokkuvõttes, on väikesetega isegi parem. Õpetajal olid nad jaotatud kahte gruppi. Nooremad, 2. klassi omad pidid üksi töötama ja õpetaja töötas siis vanematega. Vähemalt enne oli see nii, aga nüüd oli superhero Nele kohal ja võttis väiksed enda hoole alla :) Aitasin neil ülesandeid lahendada ja sain ka natuke türgi keelt juurde :) Aga praegu üsna segane süsteem, igal õpilsel mingi oma õpik, kus erinevad ülesanded, ma ei saa ju midagi seletada nii ,kui kõigil erinev teema. Lisaks polnud mul tahvlitki. Aga nüüd nad vist kõik ostavad õpetaja poolt tehtud "raamatu" ja siis saab kusagile poole ühiselt liikuda. PS! Sain ühelt pisikeselt tüdrukult ka kummist sõrmuse kingituseks nii armas :) Väiksed tegid üldse palju komplimente, tuju hea nüüd ju:)
Teine grupp oli mul juba natuke vanemaid, 5. -6. klass. Õpetaja sai endale 7.-8. klassi. Nendega oli veel raskem, nad vabsjee ei viitsinud midagi teha. Ainult rääkisid juttu. Aga mu türgi keel ei ole ka nii hea, et öelda, korrektseid ja mõjuvaid lauseid tiinekatele :):):) Aga kuidagimoodi saime ikka hakkama. Järgmisest korrast nendega sama süsteem, et kõigil sama õpik.
Ülejäänud päeva šoppasin taaskord, on ju jõuluaeg ja siis peab kõik oma raha ära kulutama :)
Aga pildid on ka, sain märkuse piltide vähesuse tõttu. Katsun siis edaspidi aktiivsem olla ja rohkem pildistada :)

Tänan taaskord kõiki oma toetajaid! Aitäh Väike Ingel, OÜ Tabasalu Meistrid, perekond Pärnpuu, Heli Pilt, Kalev Kallemets, Harles Kullik, Karmen Kruus, Margo Raja ja kõik teised!